Eile-üleeile öeldi Kuku raadio hommikuses saates, et "Pätsu aegne ..." kõlab hoopis teistmoodi (ja sisaldab teistsugust emotsiooni) kui "Konstantin Pätsi aegne ...). Õige ta on.
See selleks. Järgnevad keeleminutid.
Mis mind häirib keelekasutuse juures on see, et kui tegu on perekonnanimega, siis kiputakse seda ebareeglipäreselt käänama (Rüütelile - Rüütlile). Kas arvatakse, et kuulaja-lugeja ei saa muidu aru, et inimesest räägitakse?
(Kuidas see asi grammatikareeglitega kooskõlas on, seda ma ei tea: enne grammatika juurde asumist oli mul ca 20 jooksvat meetrit raamatuid läbi loetud ning õpsid vaatasid mu reeglite mittetundmisele läbi sõrmede.)
Huvitav küll, aga Eestis elades polnud ka minul suurt muud teha, kui tähti närida ;-)
VastaKustuta