Nagu mu arvukas lugejaskond ehk aru on saanud, olen ma jälle Soomes tööl.
Miks?
Nagu ikka, on mitmeid põhjuseid ja ajendeid.
Esiteks mürgitati mind suvel päris korralikult (teadmatusest-lollusest muidugi). Nimelt selle ollusega, mida betooni pealispinnale lisatakse tugevuse saavutamiseks. Pole ju ette nähtud, et sealsamas kõrval inimesed päev otsa tööd teevad. Esimesel päeval võttis pildi eest, järgnevatel sõime kolleegiga pool purki ibumaxi nahka. Ühtlasi kergitas see värk vererõhu kosmilisse kõrgusesse.
Teine nüanss, mille pärast ma aasta tagasi kodumaale tagasi läksin, langes kah ära. Naine vahetas nimelt hullumaja (endise nimega ...kolledž), mis ta närvid krussi keeras, normaalse kooli vastu. Suhtumine neis kahes koolis on nagu öö ja päev.
Ja noh, eks pinsilisa peale peab kah mõtlema.
Mnjah, mina olen Soomes tööl peamiselt missioonitundest ja sellepärast, et mulle hirmasti meeldib laevaga s6ita. Ja veel sellepärast, et 6ppida neid asju, mida eestis ei saaks 6ppida. Ja et osutada Soome elanikele igakylgset kvalifitseeritud meditsiiniabi, ning toetada neid oma palgalt laekuvate maksudega. Ja noh, nii muuseas ka sellepärast, et palk on 10 x k6rgem kui Eestis.
VastaKustutaSelge see, et misiioonitunne kah muidugi. Soomes on ju praegu palju töötuid; ja kuidas nad siis saaka telekat vaadata, kui keegi nende antenne korda ei tee või satipanni ei paigalda.
VastaKustutaEi saa muidugi unustada maahanmuuttajaid, kellel oleks ju totaalselt tylsää istuda päevad läbi kodus, nägemata Discoveryt vms.
Nii et missioon ikka; ja siis palk (mis pole küll 10x, aga noh).
blähh, trykivead
VastaKustuta