Siin Soomes on mind püüdnud süüa üks parm ning paarile sääsele on tulnud kurjalt otsa vaadat. Ühele õnnestus ka doonoriks olla. Tööauto numbrit pole ma vähemalt kuu aega pesnud, sitikalaipu on seal väga vähe.
Olin vahepeal nädala kodus: klassi kokkutuleku ajal pargis lärti lüües ja viinamarjaprodukte maitstes söödi mu jalad täpiliseks (tuimestus, juunõu - ei pannud tähele); kui käisin aiamaal kurke kastmas, sattusin parmude eskadrilli märklauaks. Oma auto (liigub Eestis) numbrimärk on kehva nägemisega inimese jaoks loetamatu - kaetud sitikalaipadega.
Mida me sellest järeldame? Et Soomes on iga moblamasti otsas ka sääselaserid (vt. E.P. artiklit)?
Või ujutavad nad maa keemiaga nii üle, et ... ?
Pildil sääselaseri katsetused.
Soomes on sääsed lihtsalt sama aeglased ja laisad nagu siinsed inimesed - ei viitsi lennata ega imeda. Muideks, siinseid kärbseid on nende uimasuse t6ttu väga lihtne niisama, ilma piitsata, peopesaga laiaks laksatada.
VastaKustutaMa pakun välja, et sääsed istuvad ja ootavad, millal sotsiaalhoolekandesüsteem neile vere koju kätte toob.
VastaKustuta