Meil käib kyttepuude tegemine ja ma olen alati möelnud, et peaks ykskord elus ka sihukest ladumise vöi riida - vöi mis asi see ongi - moodust proovima. Ma muidugi nii kaunist tulemust esimese korraga ei loodagi...
Aastat viis tagasi jõudsin ka mina lõpuks Kuremäele, siis olid need kuhjad seal. Peale seda külaskäiku otsisin kirjandust, kus kirjas, kuidas seda riita laduda. Siis meenus, et kunagi 80-datel Rakke bussi/raudteejaama juures ühe elumaja hoovis olid kah taolised kuhjad, ainult et väiksemas kubatuuris... :)
No kus mujal kui Kuremäel :)
ReplyKustutaSee juba nagu kloostri logo juba.
Nonii, boonuspunktid on läinud :)
ReplyKustutaMa tahtsin ka boonuspunkte, kuramus küll, et ma seda muru niitma pidin vahepeal.
ReplyKustutaAga need riidad meeldivad mulle. Ja nii palju puid võiks mul ka kodus varuks olla.
Boonuspunktid lännud, mis siin enam. Ainult suud vesistada nii suure hulga küttepuude üle.
ReplyKustutaMeil käib kyttepuude tegemine ja ma olen alati möelnud, et peaks ykskord elus ka sihukest ladumise vöi riida - vöi mis asi see ongi - moodust proovima. Ma muidugi nii kaunist tulemust esimese korraga ei loodagi...
ReplyKustutaAastat viis tagasi jõudsin ka mina lõpuks Kuremäele, siis olid need kuhjad seal.
ReplyKustutaPeale seda külaskäiku otsisin kirjandust, kus kirjas, kuidas seda riita laduda.
Siis meenus, et kunagi 80-datel Rakke bussi/raudteejaama juures ühe elumaja hoovis olid kah taolised kuhjad, ainult et väiksemas kubatuuris...
:)
Õudukas on majas, kui puud on otsas ja rahu on majas, kui hoovis oleks sellised riidad ;).
ReplyKustutaMeil kmitme aasta küttevaru olemas ja kadedust ei tekkinud. Aga kuhjad on ilusad.
ReplyKustutanende ladumine ei ole tegelikult keeruline, aga vilumust nõuab ilus tulemus muidugi.
ReplyKustutaPildil oleks kui neli prisket mammit poe manu tatsamas :D
ReplyKustuta