teisipäev, 20. detsember 2011

Usust ja värgist

 Eelmisel nädalal sattusin esmakordselt peale, kui Soome YLEs irvitati inimeste üle, kes ei kuulu kirikusse.
Kiriku liige olemine on siin tavaline nähtus: ca 80% inimestest on kiriku liikmed ja maksavad 1-2% oma palgast kirikumaksuks.

Mul tekib siinkohal küsimus: kas see on lihtsalt "sest nii on kombeks" või ollakse tõeliselt usklikud?
Tõenäoliselt on nii ühtesi kui teisi, eksole.
Kui aga ollakse tõeliselt usklikud, siis mida usutakse? Mina ei ole kõiki neid evangeeliume ja testamente läbi lugenud, minu ettekujutus ristiusust on miskit sellist, et usutakse
- mingisse jumalasse, kes 6 päevaga eimillestki lõi maailma kõige juurdekuuluvaga
- kellegisse Jeesusesse, tema surnust üles tõusmisesse jne
- taeva ja põrgu olemasolusse ja peale surma embas-kumbas "hängimisele"
Kui need ei ole mitte ristiusu juurde kuuluvad teemad, siis võiks keegi teadja mind parandada.
Kui on, siis on need uskujad mu meelest parajad silmakirjatsejad. Neil on mode "tavaline", mode "usklik" ning võime neid ümber lülitada. Kui selline lülitumine toimub inimese tahtest sõltumata, nimetatakse seda vist skisofreeniaks.

Veel lugemist:
Kas Eesti on rangelt luterlik riik? + kommentaarid
Helatorstai

1 kommentaar:

  1. Sattusin pealt kuulama jutuajamist kahe tõsiselt purjus inimese vahel, kellest ma tean, et üks räägib jumalast ainult väga suures joobes, kuid käib aegajalt pühapäeviti kirikus või kuulab jumalateenistust telekast, samal ajal ei ole kiriku liige, too teine liitus kiriku liikmeks kuna tahtis kirikliku laulatust pärast 20 aastast vabaabielu.

    Vestlus:
    - Uskotko Jumalaan.

    - Silloin, tällöin.

    Sellele järgnes pikk vaikus.

    VastaKustuta