Jutt tuleb sellest artiklist.
Üks väljavõte:Suurbritannias peaks loomapiinaja reputatsiooniga inimene kartma oma tervise ja aeg-ajalt ka elu pärast. Loomaarmastus on üks sealse avaliku õiglustaju teravaid erijooni. Möödunud nädala kaasuse peategelane vajaks seal kardetavasti uut identiteeti ja läheks avalikustatud saatanate seas kirja samal real loomkatseid tegevate teadlastega, kelle jaoks pole ebatavaline saada hommikupostiga tapmisähvardusi või kirjapomme.
Ma ei arutle siin selle üle, kas ja kui (jah ja väga) vastik tegu see loomade hooletusse jätmine oli.
Murelikuks teeb hoopis artiklist kumav heakskiit sellele, et taolise teo eest võidakse sulle omakohtu korras kuul pähe kihutada või pisikese pommikesega su loomadesse suhtumist ravida.
Normaalne, eks?
Ma põhimõtteliselt kõmulisi kohtuotsuseid ei kommenteeri, sest mina pole ju kohtumenetlusel juures viibinud ja ei tea, missuguseid tõendeid ja argumente kohtule on edastatud. Meedia kajastab ainult otsuste lühikokkuvõteid, millest ei saa järeldada, miks kohus ühel või teisel kaasusel ometi just nii otsustas nagu lugeda on. Aga see selleks.
VastaKustutaSeepärast ma Postimeest ammu enam ei loegi, et pole suurt vahet kommentaariumi ja leheveergudel ilmutatud sisu vahel. Võib-olla pole antud kolumn juriidiliselt otseselt vägivallale õhutamine, ent ebaeetiline ja vastutustundetu on ta kindlasti. Kirjapommi saatmise mõte tekib suure tõenäolisusega nii mõnelegi lehelugejale. Annaks jumal, et keegi seda ära ei tee.
Kui viitsiks, koputaks Pressinõukogusse, aga parem on vast järele jätta. Muidu võiks ju mu endagi postkasti kahtlase sisuga saadetisi potsatada.
Paljalt faktide välja toomises mina küll mingit heakskiitu või õhutamist ei näe. Lisaks tundub see kuidagi puude taga metsa mitte nägemisena.
VastaKustutaSee artikkel mu meelest positsioneerib meid kuhugi Kabuli poole, soovitades rohkem Londoni poole hoida. Viimasega kaasnev nähtus on ka ekstremistidest loodussõprade olemasolu ja nende käitumine.
VastaKustutaKui oli raske aru saada, toonitan veel kord:
ma ei arutle loomapiinamise üle. Või mis puid ja metsi silmas peeti?
No minu meelest on siiski parem kuuluda Londoni poole omades üksikuid ekstremiste kui Kabuli poole omades moraalitut massi. Täielikult äärmusteta ühiskonda ei ole ju reaalne saavutada.
VastaKustutaArtikli mõte ei olnud ju vägivalla õigustamine. Kuidagi kontekstist välja rebituna tundub see probleem.
Parem on jah kuuluda Londoni poole, aga et selline ühiskond taolisi arulagedaid ekstremiste produtseerib, siis pigem hoiaks ka Londoniga teatud distantsi. Ekstremistideta. Sest vaata, iial ei või teada, millal ilmub lagedale mingi tegelane, kes leiab, et näiteks kanamuna nahkapanemise on ilge kuritegu emakese looduse vastu, ning Selveri uksel kõiki tervisemunadega väljujaid veits ebatervislikuma tinaga kostitab.
VastaKustutaOmakohus, iseäranis vägivaldne omakohus, kuulub pigem Kabuli kui Londoni väärtuste hulka. Samuti ei peaks Londoni väärtustega kokku käima kohtumõistmine meedias. Jutt on ikkagi juriidiliselt õigeks mõistetud isikust, keda aga on nime ja näopildiga korduvalt meedias eksponeeritud.
VastaKustutama nõustun nii larko kui duffiga:
VastaKustuta- tsiteeritud lõik ei väljenda kuidagi tänapäevaselt normaalset suhtumist ja on pigem joone kabuli poolses otsas.
- eesti meediale on omane toimida ennasttäis neljanda võimuna. kõmuliste kohtuprotsesside kahtlusalustel ei ole võimalik (ka õigeksmõistva kohtuotsuse korral) eluga samas rütmis jätkata.
ajakirjanikust oleks olnud kena ära märkida ka see, et samas Suurbritannias pannakse naabreid häiriv koduloom laksu pealt pikema jututa magama... st taunitud on nii looma- kui ka nt naabrite piinamine...
VastaKustuta