Nädala tsitaat

JUURA on vaid ühe trükivea kaugusel JURA -st

allikas

FJ - tuulest viidud

Tuul viis seekord mu plaani - kasutada ära Lindaliini seeriapileti 2 viimast reisi - kus seda ja teist.



Tuulest viidud puulehti hakkan pühapäeval kokku ajama - esmaspäeval veab linna tellitud Veolia nad minema.





Fotojaht

Laku vähem

Kõigepealt lõuna paiku toober kohvi tarnija juures, pealelõunal 2 toobrit kliendi juures.
Kell 10 magama.

Unes:
osalesin mingis aktsioonis, kus tuli maasse taguda postid, mille juures maalapsed peavad hakkama koolibussi ootama. Igaüks sai kaika kaenlasse ja auto pani ajama. Oli juba mitu km sõidetud, kui küsisin, et kui pikad need peatuste vahed siis tulevad? "Piisavad, pole siin poputada midagi". Noojah. Mingil hetkel peatati auto kinni ja mind aeti oma kaigast maasse taguma. Auto pani miskipärast ajama, teised kaikakandjad peal. Nii saigi selgeks, miks seda rahvast nii palju pidi olema.
Noh, tagusin oma kaika maasse ja hakkasin minema. Mingil hetkel sattusin kõmpima läbi hilisõhtuse väikelinna, mille keskväljakul oli äsja pidu lõppenud. Bändi kraam oli kõik veel üleval ja moosekandid manustasid hundijalavett. Miskipärast pidin ma helipuldi ja sünteka vahelt läbi turnima. Selja taga kuulsin, et üks moosekant ütles teisele: "oleks see mõni poisike olnud, oleks raudselt klahve kah näppinud".
Edasi jõudsin mingi tagurpidi tüvipüramiidi meenutava ehitise juurde, mida hoidsid maast kõrgemal metallist jalad. Pugesin sealt alt läbi ja leidsin "hoovist" ühe staarblogijanna, Selgus, et ehitis oli tubakavabriku vms jahutusega seotud värk. Staarblogijanna mulle kurtma, et näe, tahaks tehasest midagi virutada, aga et ohutum oleks, peaks eelnevalt pakendama. Pakendamisega aga see jama, et miks ei ole pakendamismasina parooliks staarblogijanna@kompanii.jee, vaid eva@kompanii.jee ja annemai@kompanii.jee. Arvasin, et ju sellised on kunagi vabrikus töötanud. "Võib olla küll, jah".
Vahepeal vajusid ehitise jalad maasse. Veidi aja pärast oli kuulda, kuidas keegi ümberringi kondas: kuna seinad olid poolläbipaistvad, siis pidi ta tänu siravatele prožektoritele nägema, et keegi seespool on. Hiljem nägin, et kõrvaloleva vabriku kolmanda korruse aknale ilmus üks mees, kes häälestas mingit teleka kaugjuhtimispuldi ja objektiivi ristsugutist meenutavat vaatlusaparaati. Ütlesin kaaslasele, et helistagu tollele tüübile ja öelgu, et vestled siin oma vaimse guruga, äkki võtab rahulikumalt.

Ilmsi:
Siis hakkas hotelli kõrvaltoas keegi kõvasti norskama ja nii ma olengi juba 2 tundi üleval.

Töö teeb vabaks?

Tuhkagi ta teeb.

S.t. töö on mõnus ja värkki,
aga krt üle päeva kell 8-9-10-11
õhtul koju jõuda ei sobi mitte.