esmaspäev, 26. november 2007

Peko Esä

... kõlas eile õhtul TÜ aulas.
Muusika koha pealt ma erialaste terminitega sõna ei hakka võtma, mulle tükk kui selline vastu ei hakanud.
Heli oli aga paigast ära. Kuna ma niikuinii setu keelest suuremat aru ei saa, siis kõigest ülekäiva bassi ja trummipaukude tõttu seda vähem. Lauljatele suhu vahtides sai siiski veidi sõnadele pihta.
Võib-olla rõdul ei mürisenud bass nii palju, aga seda oskab vast isand Contra kommenteerida. Rõdult ta tundus igatahes tulevat, kui sõnade autoreid kummarduma paluti.
Muidu pidi TÜ aula olema üks parima akustikaga saale Lõuna-Eestis?

Ah jaa: kui Kalle Klein oma teise pikema saksofoniga etteaste lõpetas, olid mul kõik ihukarvad turris. No meeldib see pill.

reede, 23. november 2007

Haista *#¤%, La Vista

Korra juba kirusin sel teemal. Siis oli patsiendiks Odri Enduro.
Veidi hiljem sai firmasse muretsetud T60, kah Vistaga. Välja arvatud asjaolu, et käivitumine palju aega võttis, toimis see pill jõudsalt. Ka läpakast kallim CAD tarkvara töötas. Ühel heal päeval aga tuli CADi käivitamisel teade, et "Windows peatas selle programmi töö" ja "vaata sealt täpsemat infot". "Seal" ei olnud neid failegi, mida ta reklaamis. Restore nädal, kaks tagasi - ei midagi.
Ju miski win uppdeit asja pöördumatult tuksi keeras (versioonikonflikt or smthng).
Õnneks lubab Vista Businessi litsents kasutada ka XP Pro-d. Nii saigi tehtud masinale klistiir ja XP peale. Ainus häda see, et XP driverid suvatsesid laekuda kiirusega mitte üle 45 kB/sek, ja neid drivereid/utiliite oli oma CD-täis. Nii et arvake ära, kas mul läks kaks õhtupoolikut selle nahka või jah.
Tulemus on igatahes OK - enamik ressursist, mis Vistal kulus eneseimetlemisele, on nüüd kasutaja käes.

esmaspäev, 19. november 2007

Võõrad meilid vol.2

Kirjutasin kunagi, kuidas mu postkasti teistele mõeldud meilid tulevad.
Sain vist enamusele case'idele pihta: kodanikud on miski kala tõttu suutnud tekitada omale sümbolit sisaldava meiliaadressi x_****@hot.ee. Sellist sümbolit meiliaadressis enne @-märki ei lubata, seega ignoreeritakse kõike eelnevat. "Ei lubata" tähendab siinkohal hot-i adminnide suva, sest RFC3696 lubab peaaegu kõiki sümboleid.

Nii ongi mul postkastis jälle

- Kuulutuse tähtaeg Kuldses Börsis möödus
- Coffee In Kohviprofi klubikaart on valmis
- Täname registreerumast Raha24.ee kasutajaks Teie kasutajatunnus ....
alusta laenu taotlemist siit .... unustasid parooli?

Sundpuhkus ehk vanadus, raisk

Või mis krdi puhkus see on. Parem käsi ei tõuse nii palju, et lipse triikida, sestap jääb Prahasse sõitmata.
Öösel kargas mu paremasse õlga miskine põletik ja kutsus kõik sõbrad kuni kaelani pidu panema. Pead keerata ei saa, üle pea miskit selga sikutades tahab valust silme eest mustaks lüüa.
Kahju, et ei saa uuesti sündida - kest hakkab vist vanaks jääma.
Tegel't - ptüi-ptüi-ptüi - pole mul tervise üle kurta põhjust. Seni on suht' OK olnud, isegi üks ravimatu tervisehäire "kadus" ammu ära ja mu haiguslehed saab kahe käe sõrmedel kokku lugeda.

Saunalae remont ei tule kah taolise sandina kuidagi välja.
Aga noh, ega igav ei hakka. Pealik, kes mu asemel messile läks, suunas oma numbri minule. Saab päevad läbi rääkida, kuidas meil jaanuari lõpuni tööd juba planeeritud on ja kohe mitte Teie maja peale tulla ei saa.

reede, 16. november 2007

Töörabamine

On nimetatud tegevus mõttekas?
Kas mõttekus sõltub rabaja vajadustest-väärtushinnangutest-millestiganes?
Või on üldse mõttetu?
Mõne arvates kindlasti mõttetu seetõttu, et sest riik PEAB nende arvates pakkuma mõnusat äraolemist ka neile, kes ise suurt liigutada ei viitsi.

Mina ausalt öeldes kah ei viitsi enam suurt rabeleda. Või tegelikult ehk viitsiks kah - soodsate tingimuste kokkulangemise korral, s.t. töökoht kodust mitte üle 10 km kaugusel ja õpitud või sellega seotud erialal korraliku tasu eest.
Praegu töötan ... krtteab kellena: ekspert - müügi- ja ostujuht - laotööline-transamees, "mikrotukihenkilö" (vt. ka seda) jne.
Esmaspäeval tuleb lips ära triikida ja teisipäeval Prahasse messile lennata tarnijatega suhteid soojendama. Nimelt on ida-euroopa töösturitel kombeks oma heal järjel olevad firmad sakslastele (ntx. AEG-le ) maha müüa ning siis tuleb uutele omanikele uuesti seletama hakata, et su firma pole kaamel.
(Ühel selliselt mahamüüdud firmal oli vahepeal päris raske: iga kahe nädala tagant saadeti Saksamaalt uus jupijumal, kellel oli eelmistest kolleegidest hoopis erinev nägemus. Paari aastaga sai emafirma siiski aru, et nii ei lähe, ning nüüd pidi sealt juba arvestatavat toodangut tulema.)
[keeleminutid] Ja tšehhide-slovakkide english on jubeda aktsendiga. [/keeleminutid]

Kunagi fantaseeritud Soome tööleminek jääb vist ikka ära. Esiteks olen piisavalt laisk normaalset kohta otsima; teiseks poleks tõenäoliselt norm. palga pakkuja huvitatud tegelasest, kes tahab iga kuu nädal vabaks saada. Ja see tüüp, kes mind sinna pidevalt kutsub ning selle vaba nädalaga nõus on pakub palka, mis (kõiki lisakulusid maha arvates puhtalt kätte) on ainult 2X siinne palk. Vat 3X puhul juba mõtleks.

Ja boonusena eelnevaga appsaluutselt mitteseotud lugu:

pühapäev, 11. november 2007

Isadepäev

Käisin isa haual. Oli parasjagu päikeseloojang, aga silmapiiril oli pilvine, nii et päikest ennast ja loojangut ei näinud. Süütasin küünla ja puhastasin plaadi liivapritsmetest.

Jõudsin seal veidi mõelda sellest, kui vähe ma tema varasemast elust tegelikult tean. Ta oli suhteliselt kinnine inimene. Nõukaajal ei kuulnud temalt endiste aegade kohta suurt midagi. Tõsi, sünnipäevadel pitsi tõstes tuli tema suust küll eestiaegseid laule ja "sõnavõtte", aga muidu mitte. Kui sinimustvalge jälle avalikult lehvida võis ütles ta, et ei lootnud seda sündivat.
Alles siis, kui Eestis oma raha käibele tuli, usaldas ta veidi rohkem rääkida.
Ta oli parasjagu Eesti sõjaväes aega teenimas, kui Eesti "otsustas" NSVLi kaitsva tiiva alla siirduda. Väeosad formeeriti ümber Punaarmee üksusteks. Mingil ajal peale sõja algust hakati neid Venemaale vedama. Isal õnnestus paari kaaslasega kusagil Pihkva kandis punuma panna ja ~nädalaga jõudis kodukanti tagasi. Sõjaaja sai rahulikult töötada-toimetada, aga kui sakslastel asi kibedaks läks ja kõiki ettesattuvaid hakati püssi alla koguma, putkas metsa. Seal sai ta haarangu käigus kuuli põlve, ja selle järelmõjud kimbutasid teda kogu edasise elu. Lõpupoole päris hullusti.
Vennas päris temalt musikaalsuse (vähemalt kõvasti rohkem kui mina), mina vist kiiksu teha asju korralikult või mitte üldse teha (kalduvusega viimase variandi poole - toim.). Isa oli pea kogu töömeheelu raamatupidaja ja tema pedantsus käis ka viimasele ülemusele pinda, sestap jäigi ta vanemraamatupidajaks, mitte ei saanud peaks.

Mina ise isana?
Ei mäleta enam, kes kirjutas lehes, et "lapselapsed peaks esimestena olema" vms. Igatahes minu kohta kehtib see küll.
Paraku ei ole olnud ega tõenäoliselt saagi tulema atesteerimiskomisjoni, kes isaduseks-emaduseks valmisolekut määratleks-lubaks.

... jätkub kunagi ...



Dire Straits - Brothers In Arms Original
Uploaded by chaddi

pühapäev, 4. november 2007

Muusikast

Küpsetasin siin oma üliõpilaseks hakanud naisukesele muusikakuulamise testi lugusid CD-dele ja jäin mõtlema oma olematule muusikaharidusele.
Algkooli muusikatundidest on meelde jäänud ainult tunnikontrollid: "aknapoolne rida - vaskpillid, uksepoolne rida - puupillid". Eks ole, nii saab noodid selgeks nigu naks.
Tipi ajal sattus meie ühikatuppa üks bändimees, kes mu kidrat mängima õpetas. Vastutasuks vilistasin ma talle ette igatsugu kidrasoolosid, mida tema ei suutnud kogu musa seest ära kuulda. Selgeks õppis.
Praegusel ajal, muide, oskan ma miskile pillipartiile kontsentreeruda ainult kerge alkoholikoguse abiga.
Joodik.

Ühtlasi palun mind vastu võtta Punase Viinakuu Kolhoosi liikmeks.

(allkiri)

... reisil ...

Kui ma esimest korda ~18 aastat tagasi Soome sattusin (tõlgina kahele tegelasele), viidi meid muuhulgas ka ühele kohaliku tähtsusega prominendi sünnipäevale. Eelnevalt muidugi küsiti telefonitsi üle, et kas on soovitav tulla sellise "rahvusvahelise" seltskonnaga. Oli.
Kohalikus lehes oli ilusasti kuulutus, et "Herra See ja See saab nii ja nii vanaks ja külastajad on oodatud kell 15 kuni 17 sel ja sel kuupäeval".

Pärast võõrustajaga (tervisi siinkohal Hr. Martti Kokko'le) seda meile tundmatut tava arutades näitas ta meile lehtedest ka teistsuguseid kuulutusi, näiteks " Insinööri X Y täyttää 40 vuotta 20.03.1989, Matkoilla", mis tähendas seda, et ta ei soovi oma kodus mingeid kutsumata külalisi näha, kuigi tegelikult pole tõenäoliselt kusagil reisil.

Ja kuna ma oma peaga suurt ei viitsi miskit välja mõelda, siis olgu ära toodud ka selle postituse ajendid:
Karikate Emanda üks kirjutis, Nirti tänane post ning naiseõe üks tüütu suguharu liige, kes PEAB saama neil sünnipäevade paiku külas käia. Mismoodi Nirti tänane kirjutis mulle selle teema meelde tuletas - ärge küsige.

laupäev, 3. november 2007

Väikese taksi päevad

Ilmselt on kohal loomailukirurgid, kes kole suured taksid väiksemateks teevad?

Põrgutee on sillutatud heade kavatsustega

Kati jutu Kõrvitsapoisid ja hulkuvad hinged kommentaaris ütleb Metsapiiga:
... Prantsusmaal rahvast minutilisele voolukatkestusele (või oli 5 min?) kutsuti elektri väljalülitamise teel. Ka presidendipalee andis üritusse oma panuse. Sellest hetkest sündis suhteliselt suur energia kokkuhoid… Jah, kollektiivses heamõtlemises peitub jõud.

Sellisest kollektiivsest elektri väljalülitamisest võib sündida veel selline sünergia, mille mõjul elektrivõrgu tüübid kaalust paar kilo välja higistavad, et võrku sünkroonis hoida. Sandimal juhul jääks näiteks Eestis elektrijaamad seisma ja nende uuesti käimapanek võtab mitte minuteid, vaid paaalju rohkem aega.

Kunagi ennemuistsel aal tehti ETV-s sellist lolli nalja, et ässitati rahvast helistama mingil numbril (täpne kontekst on meelest läind). Helistatigi siis. Minu teada kärssasid vähemalt ühes Tallinna telefonijaamas kaitsmed. (See on siis näide mõtlematust kampaaniast, mitte energia kokkuhoiust)

Energia kokkuhoid on loomulikult hea, kui seda mitte taolise kampaania korras teha. Keegi rehkendas välja, et kui USA kodanikud viitsiks õhtuti oma telekate juurde kõmpida ja need välja lülitada (mitte StandBy-sse), võiks ühe tuumajaama seisma panna (tegelikult saab küll ainult kõigi võimsust veidi vähendada). Seda tegevust võiks meilgi harrastada. Ise püüan nii teha, kui ma viimane telekavaataja olen.

neljapäev, 1. november 2007

Punase Viinakuu Kolhoosi memuaariosakond avatud

( Punase Viinakuu Kolhoosi koduleht )
Ennemuistsel aal olin N armees tankipataljoni sideülem. Elasime üürikorteris kolm eestlasest "kahe aasta meest". Linnaks Tilsit alias Sovetsk.
Lauba õhtul sai igatsugu märjukesi pruugit. Pühapäeva hommikul tundus, et üks remont oleks asjakohane. Tavaliselt oli selliseks kohaks (ja ka muidu mõnusaks sööma-, jooma- ja ajaveetmiskohaks) üle jõe - Leedus - asuvas Panemune külakeses olev õllekas. O otsustas koju jääda särke triikima, meie Jürkaga läksime.
Kohapeal selgus, et õllekas kinni. Otsus oli, et edasi Tauragesse - seal linnaservas teatavasti kah õllekas hea šašlõkiga. 30 km. Ootasime bussi ära ja sõitsime. Aga taevaisal oli sel päeval plaanis meid katsuda - ka see õllekas oli seletamatutel põhjustel kinni.
Siirdusime siis linna peale kondama. Leidsime veel ühe õlleka, mille uksehoidja meile kurva näoga ütles, et "pivo njet".
(Arvatavasti oli kohalik õlletehas plahvatanud, aga meie ei teadnud sest miskit ning loomulikult vaikiti tol ajal kõik sellised rahvast erutada võivad sündmused maha.)
Jõudsime lõpuks hotelli baari ja otsustasime, et võtame kumbki klaasi vahuveini. Võtsime. Siis võtsime teised veel. Siis selgus, et võõrkeeleoskus on kasuks - kuna me omavahel miskis tundmatus keeles rääkisime, tundus baaridaam huvi, et kust kunded on. Seletasime ja tellisime veel kumbki klaasi vahuveini. Baaridaam vaatas meid mõtlikult, tõstis pooliku pudeli juurde leti taha veel 2 pudelit, pani maki käima (sealt tuli alguses vist Queen, edasi muud meile sobivat muusikat) ja ütles, et tal on mujal tegemist, tundke end hästi. Tundsime.
Oli veel valge, kui me arve tasusime ja bussi peale orienteerusime. Nemani forsseerisime jalgsi. O haput nägu nähes teadsime, et olime õige otsuse teinud.