Loen
infopartisani artiklit "
Mis imeloom on vasakkonservatiivsus?" ning ajus hakkab tekkima veendumus:
vasakpoolsuse oluline komponent on millegi
vastu olemine, parempoolsusel millegi
poolt olemine.
Vasakpoolsetel oleks nagu pidevalt tarvis kellegi/millegi vastu võidelda. Kasvõi vaenlane välja mõelda ja siis ikka võidelda. Üheks näiteks PH poolt (ka) mulle inkrimineeritud
massiline põlgus 80.aastate arhitektuuri vastu. Tahtmata aru saada, millest tegelikult jutt, kukutakse selle vastu võitlema.
Põhiline, mille vastu võideldakse, on muidugi loodusseadused (loe: majanduse toimemehhanismid ja inimese psühholoogia). Kahtlemata on ilus mõelda firmadest, kus kõik on võrdselt osanikud jne. Aga:
1. selline kooslus ei kesta kaua. No miks peaks ajudega tegelane teenima palka tegelasele, kelle panus pole kübetki tema omast.
2. selliseid ei ole võimalik tekitada piisavalt suuri, et saada piisav know-how kasvõi näiteks läpakate tootmiseks.
Maailmast on näiteid ainult per$$ekukkunud vasakpoolsusest (pardon my french) - NLiit, Kuuba, P-Korea. Miks ei ole "normaalset" vasakpoolse valitsusega riiki? Elementaarne, Watson - millegi vastu võideldes unustatakse asja konstruktiivne pool: mille poolt me siis tegelikult oleme.
duhh, tsentrist