Arni ajab mu meelest soomlased inglastega segi. Minuga on igatahes võõrad soomlased tulnud höpisemään Tln-Hki vahel kulgevatel laevadel, Itäkeskuse uimahalli saunalaval, Suomalaisen Kirjakaupan riiulite vahel (kui ma 5 cm paksust soomekeelset Linuxi raamatut sirvisin), bussipeatustes, baarides ...Tema eelmine postitus tekitab minus tunde, et me elame ikka vääääga erinevates maailmades/seltskondades. Jah, ma oskan nimetada umbes kahte inimest oma tutvusringkonnast, kes oleks ju võinud psühholoogi abi otsida, kuid asjad paistavad ilma nimetatud abita lahenevat. Ja mine tea - võib-olla oleks ühel juhul professionaalne abi kiirem kui "isetervenemine" olnud, kuid või see inimene oleks siis ps.-le oma probleemide tegelikke põhjusi rääkida osanud. Seep see on - et toda abi saada, pead ise piisavalt tark olema, et osata põhjusid seal näha, kus neid näha ei taheta.
Või ongi selle erinevuse põhjuseks nende üldine meie omast kõrgem vastav haritus? Hmm...
Millest ma tegelikult rääkida tahtsin, on selline pisike erinevus Eesti ja Soome kultuuris, nagu raha käitlemise poes. On keegi mõnes Soome poes näinud seda alust, kuhu tagasiantav raha pannakse? Mina ei ole. Mõnes kohas pole kohtagi, kuhu selline paigutada. Alati võetakse raha sul käest vastu ja antakse tagasi kah pihku. Ja miskipärast on viimane variant (vähemalt mulle) hulga mugavam, kui "Eesti oma".
(krt, või oli Bauhausis ikka selline koht?)
Täna käisin kohalikus alkopoes Dorville'i järel ja võtsin siis müüjaga jutuks, et kas seda raha käitlemist kusagil koolis õpetatakse. Tema polnud spets koolitust saanud, aga arvas, et mõeldes parmudele eelistaks ta teostada raha vastuvõtmist/tagasiandmist reeglina pigem ilma otsese kontaktita.
Kah mõistetav argument.
Ja lõppu eelnevaga appsaluutselt mitteseotud lugu:
0 arvamust:
Postita kommentaar