laupäev, 15. detsember 2007

Miks mulle meeldib progerock?

Miks ma armastan midagi või kedagi?
Armastamise ja meeldimisega on minul nii, et kas meeldib või ei. Ja ei mingit põhjendust, sest see on puhtalt emotsioonide küsimus.
Minu arust peab olema miskit mäda kui keegi hakkab näiteks seletama, miks ta oma kaasat armastab. Kõlab rohkem eneseõigustuse või autosugestsioonina.

Eestlastel on sageli loll komme peale oma arvamuse väljaütlemist hakata sinna otsa pungestama mingit ebaadekvaatset selgitust (et äkki muidu ei usuta).

Ramloffi mõtisklus Kas muusika saab olla intellektuaalne? sobib siia otsa väga hästi.
Progerokki ennast kah:


Ja veidi hilisemat Deep Purple'it

0 arvamust:

Postita kommentaar