Kui ma võidaks miljoni

Olgu kohe öeldud, et rahakulutamise fantaasiaid siit ei tule. Tuleb hoopis tõdemus, et 9 milli võitja on oli tüüpiline sügaval nõukaajal üles kasvanud inimene, kes töötab end surnuks kui miskit takistust jalaluumurru või lotovõidu näol ette ei tule.
Tolle võitja asemele võeti tööle 2 inimest, kellel saab olema ilmselt veel vähem stressi, kui nad ükskord oma kundedel välja juurivad ka eelkäija "alati valmis" olekuga sisseharjutatud nõudmised.
Puhhh...
Kui ma kaks ja pool aastat tagasi hakkasin kinni pakkumisest tulla tööle kodu lähedale lootsin ma pääseda sellest oravarattast. Noh, pääsesingi. Aga või inimene siis rahul on. Kuigi võiks.
Viis aastat Eesti Telefonis ja veel kolm ET/Elioniga seotud ettevõttes panid mind hindama protseduuride olemasolu. Mis sest, et ma nendele siis vahel vastu urisesin; vähemalt oli üheselt teada, mida ja kuidas teha. Praegu - ära on tüüdanud ebamäärasus. Ühel päeval on ühtmoodi, nädala pärast teistmoodi. Mingit planeerimist praktiliselt ei ole, põhiliselt taktikaline juhtimine. Või kui ongi, siis ei anna boss sellest teada, peab kõike omas peas. Kuigi firmal läheb hästi. Aga mulle enesele jääb järjest rohkem tunne, et kuidagi mõttetu on mu sahmerdamine.
Ja laisk olen lisaks kah, et miskit ette võtta. Aga noh - kesse ikka vastu talve töökohta vahetama hakkab, onju?
Tsii-vii onlainis peaks oma CV vähemalt aktiveerima...