1 minu jaoks siiani lahendamata probleem:
kuhu kurat on vasakpoolsesse tootesse peidetud samavõrra tehnoloogiat jamidaiganesveel kui parempoolsesse?
Lasin endale mitu aastat tagasi lugemisprillid teha. Ainsad enam-vähem sobivad raamid (millest sai üle piiluda), mis poes saada olid, maksid miski 9xx raha.
Mõned aastad hiljem, kui vasak silm oli parasjagu vinti peale keeranud, tuli üks klaas välja vahetada. Samasse ärisse, kõigepealt arsti juurde, siis klaase tellima. "Ah klaasivahetus ..." hakati mitte just sõbralikul toonil pihta ning siis muudeti tooni "aa, need on tuttavad raamid, meilt ostetud jah?". Mühüh.
Vahepeal sai tehtud veel teised lugemisprillid, et ei peaks kodu ja töö vahet tassima; ning need tulid hoopis uue retsepti järgi.
Vanad hakkasid lõpuks silmi väsitama, nii et otsustasin lasta nende raamidesse uue retsepti järgi klaasid panna.
Nüüd ei meeldinud töö vastuvõtjale kohe mitte mu vanad raamid, kuigi nad ära tunti. Saan aru, et surutis, kliente vähe ja puha, aga võiks oma emotsioone ikka vaka all hoida.
Prilliraamide hindu vaadates ei oskagi öelda, kas on seal kasumit 150 või 250 % otsas. Sihukese marginaaliga ei kauple vist ükski teise ala äri.
Ühed okulaarid tuleb veel endale teha lasta - autosõidu jaoks öisel ajal, aga need teeb ilmselt Jaakko Teikari & Co. Täiesti võimalik, et on olemas ka normaalse kliendisse suhtumisega teisi prillipoode-silmakliinikuid, aga sinna Talna optikasse ma enam ei lähe.
Meenub mulle sellest üks juhtum umbes 20 aasta tagant. Mul oli tookord hädasti prille tarvis aga samas väga suur rahahäda. Katki läinud raamist jäid mulle kätte täiesti kasutuskõlblikud klaasid. Samas oli mul üks vana raam olemas, mitte aga sellega kaasnevaid klaase.
VastaKustutaEt kasutuskõlblikud osakesed olid peaaegu et ühesuurused aga loomulikult mitte kokku ei käinud läksin Helsingi äridest abi otsima. Enamus lugupeetavatest optikaärides saatis mu pikema jututa pikale, kuid üks veidi kahtlevalt vihjas kellestki veidrikust Fredriki tänavas ja andis isegi aadressi. Oli selline armas vanaonu, kellel oma nukras korteris täitsa asjalikud tööriistad ja diploom seinal. Pool tundi oli ta mu prillidega ametis ja küsis selle eest umbes paarkümmend tolleagset marka. Need prillid pidid mitu head aastat vastu kuni sinnamani välja et klaas enam mu silmanägemisele ei vastanud. Võib-olla on mul need tänini kuskil sahtlipõhjal olemas.