neljapäev, 25. oktoober 2007

Teooria ja praktika ehk bensuralli

Toivo Tänavsuu kirjutab Eesti Ekspressi artiklis Eelolev aasta toob alkoralli Läti suunal muuhulgas ka, et "Eestit külastavatel soomlastel ja rootslastel on põhjust ka edaspidi siin paagid kütust täis tankida".
Nii on see teoorias. Ja bensiinimootoriga sõidukite omanikele ka praktikas. Odavam. Aga kas ka kasulikum - ei tea. Sest tundub - mulle isiklikult tundub - et autokütust kallatakse kokku meie maal kurat teab millest.

Mul on bensumootoriga masin. Soome 95-ne bensiin on sama hea kui meie 98-ne. Tangingi siin ainult 98-t, sest see tuleb odavam - kulub vähem ning masinal on rohkem jõudu.

Diisliga on aga nii, et mingit mõtet ei ole siit paaki täis kallata (kui just firma kaarti ei oma ehk "tasuta" seda kütust ei saa). Hinnavahe on väiksem ning selle sööb ära "Eesti diisli" suurem kulu.

Konkreetne näide: Eestist silmini täis tangitud Multivaniga, kuus inimest pardal, oli kütuse keskmine kulu 100-le km-le 8,8 liitrit. Sai paak tühjaks, Soome tanklast uuesti täis ja ennäe imet: 7,8l/100km.

Üks tuttav muide pruukis paar aastat tagasi (kui bensukates veel igat "põllumajandusliku diisli" kasutajat kirja ei pandud) oma Audis toda keelatud kütust, kui aga sai. Oli tema jutu järgi hulga parem. Põhjus olla väidetavalt see, et selle solkimine ei olevat tulus - mahud väikesed.

1 kommentaar:

  1. Olen sama täheldanud - Eestist ostetud diisliga paagi olekut näitav seier (uues autos kyll digitaalne sammas) langeb lausa silmnähtavalt, samas kui Soome kytusega s6idab 1 paagitäiega tunduvalt kauem... Kahjuks pole veel viitsinud numbrites vahet m66ta, sest minu meelest on vahe ka ilma m66tmata mäek6rgune.

    VastaKustuta