Võtame ühe kujuteldava kõrgharidust mitteomava riigi või omavalitsuse asutuses töötava tegelase.
Oletame, et otsustab see tegelane enda haridustaset tõsta suurema palga ja konkurentsivõime tagamiseks. Kõrgkoolides on teatavasti tasuta (riigi tellimus) ja tasulised kohad. Kui see meie "kangelane" ei saa tasuta kohale, siis läheb ta tasulisele, võtab õppemaksu tasumiseks õppelaenu. Sealt jääb üle veel ka läpaka/külmkapi/milleiganes ostmiseks või väikeseks suviseks reisiks. Kui ta on õpingute lõppedes ikka veel endisel kohal (omavalitsuse või riigi asutuses) tööl, hakkab riik või omavalitsus pangale seda laenu ja %-te kinni maksma.
Ma olen kaugel uskumast, et see ongi nii mõeldud (pangale täiendavate laenuklientide hankimiseks), aga välja kukub näe just niiviisi.
Kusjuures: NB! kogu õppelaen ei kulu tavaliselt õppemaksuks (kindlasti on ka neid koole ja/või erialasid, kus õppemaksust ei piisa, aga neid ma praegu ei käsitle).
Kui riigi/omavalitsuse asemel oleks äriettevõte, kelle ROA on suurem kui laenu% - jummala õige käitumine. Aga riigi/OV puhul - arumaeisaa. Asja saaks ju reguleerida mingi lepinguga: kui lähed peale lõpetamist erasektorisse tööle, plekid ise tagantjärgi oma õppemaksu + intressid.
0 arvamust:
Postita kommentaar